Perekool

Teadus on organiseeritud teadmised. Tarkus on organiseeritud elu.

-Immanuel Kant

Meie perekooli võimlemistunnid ja loengud aitavad rasedusega kohaneda ning sünnituseks ja sünnitusjärgseks perioodiks valmistuda. Raseduse alguses soovitame tulla loengusse „Lapseootus” ja „Tervislik toitumine”. Sünnituse ja sünnitusjärgse perioodi teemalisi loenguid soovitame kuulata 22.–23. rasedusnädalast. Loengusse võid tulla üksi või koos tugiisikuga (abikaasa, vanem, sugulane, sõber, sõbranna).

Loengutesse ja võimlemistundidesse registreeri telefonil 666 1900 või kodulehel www.itk.ee/perekool.
Kui Sa tulla ei saa, tühista palun broneering aegsasti, sest kohtade arv on piiratud.
Loengud ja võimlemistunnid on tasulised.
Täpsem info www.itk.ee/perekool

Perekooli teenuste hinnad:
· Perekooli loeng ehk raseda meditsiiniline nõustamine – 7 eurot
· Rasedate grupivõimlemine ja vestlusring, beebide võimlemine – 9 eurot
· Aktiivsünnituse ettevalmistustsükkel – 17 eurot
· Grupivõimlemine – 7 eurot

Igal kuul toimuvad loengud järgmistel teemadel:

  • Ravi tn üksuse Perekooli ruumis (Ravi 18, B-korpuse I korrus) toimuvad loengud

Lapseootus

Loengus on juttu raseduse vältel organismis tekkivatest muutustest, võimalikest vaevustest ja nende leevendamisest. Räägime meeleolumuutustest, uudse olukorra mõjust ja toimetulekust peresuhetes. Jagame toitumissoovitusi.

Tervislik toitumine

Raseduse ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus täiskasvanu tavalisest vajadusest veidi erinev. Toitumine mõjutab nii loote arengut ja kasvu kui ka naise tervist. Loengus räägitakse kaalutõusust raseduse ajal, vajalikust kalorite hulgast päevas, ülevaatlikult toitainetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, toiduohutusest ning vaevuste leevendamisest seoses toiduga raseduse ajal.

Loomulikuks sünnituseks ettevalmistav võimlemine – vestlusring

Sünnituseks ettevalmistav võimlemine-vestlusring loob Sulle hea võimaluse õppida paremini tundma kehas ja hinges toimuvat ning kasutama sisemisi ressursse sünnitusvaluga toimetulekuks. Vestleme tunnis lapseootuse ja sünnituse teemadel ning teeme kehalisi harjutusi (venitus- ja sirutusharjutused, kõhu-, selja- ja vaagnapõhjalihaste harjutused, hingamis- ja lõdvestusharjutused).

Rasedate jooga – vestlusring

Tund õpetab lõdvestuma ning ennetab ja leevendab rasedusvaevusi. Joogas omandatud hingamis- ja liikumisharjutustest on abi sünnitusel. Rasedate joogasvestlusringis räägime rasedusest ja sünnitusest, teeme joogaharjutusi. Joogatunnid sobivad raseduse algusest kuni sünnituseni.

Sünnitus

Ämmaemand annab ülevaate normaalse sünnituse kulust. Tutvustame eneseabivõtteid, mis võimaldavad end sünnituse ajal hästi tunda. Näitame sünnitusasendeid. Räägime ämmaemanda toimingutest sünnituse ajal ning lapse jälgimisest esimestel tundidel pärast sünnitust.

Sünnitusvalude leevendamine

Ämmaemand räägib sünnitusvalu eripärast, põhjustest ja leevendamise võimalustest. Praktiseerime hingamist, näitame massaaži. Veel räägime: vee kasutamine sünnitusel; valu leevendamise võimalused.

Vettesünnitus

Näidustused ja vastunäidustused. Räägime vettesünnituse eelistest emale ja lapsele. Näitame filmi vettesünnitusest.

Aktiivsünnitus. Sünnitusplaani koostamine

Aktiivsünnituse loengus julgustame sünnitajat minema oma kehas toimuvaga kaasa, selgitame õige hingamise ja liikumise tähtsust. Räägime ka sünnituse rütmilisusest ja valust. Milleks koostada sünnitusplaani ja mida sinna kirja panna. Aktiivsünnitus saab kergemini teoks ämmaemanda osalusel ning sellest võib kujuneda koostöö, mille tulemuseks on ämmaemanda ettevalmistusest tulenev mõlemapoolne loomulik suhtumine sünnitusse.

Loengutsükkel “Ettevalmistus aktiivsünnituseks”

Inglise aktiivsünnituse aktivist Janet Balaskas on öelnud: ”Aktiivsünnitus pole mingi uus leiutis, see on lihtsalt sobiv viis kirjeldada normaalset sünnitust ja sündi ning viisi, kuidas naine käitub, kui ta järgib oma instinkte ning keha füsioloogilist loogikat.“ Aktiivsünnitus on sünnitus kus naine jälgib oma instinkte ja keha füsioloogiat ning osaleb teadlikult ning aktiivselt sünnitusprotsessis. Aktiivsünnituse eelduseks on naise tahe ja oskus oma keha kuulata. Väga oluline on saavutada läbi keha tunnetamise vaimne ja füüsiline tasakaal mis kergendab normaalse sünnituse protsessi. Meie loengute eesmärgiks on anda Teile rohkem teadmisi aktiivsünnitusest, selle olemusest ja Teie võimalustest ennast paremini selleks toredaks sündmuseks ette valmistada. Ettevalmistus koosneb kahest vestlusringist/loengust ja ühest võimlemisel/joogal ja hingamisharjutustel põhinevast tunnist. Läbi kolme kohtumise püüame anda sulle teadmisi füsioloogilisest sünnitusprotsessist ja sünnitusvalu olemusest ning õpetada Sind sünnituse ajal kasutama liikumist, erinevaid asendeid ning hingamistehnikaid. Et end liikumisel hästi tunda, võtta kaasa mugavad riided.

  1. Aktiivsünnituse olemus (vestlusring – sünnituse füsioloogia)
  2. Sünnitusvalu ja sellega toimetulek (praktiline+vestlusring)
  3. Jooga võimlemine (sünnitusel kasutatavad asendid, hingamine)

Tugiisikule

Teemad: sünnituse perioodid ja abistamine eri perioodides; tugiisiku abistamise võimalused ja vajadused sünnituse ajal; massaaživõtted avanemisperioodis. Õpime sünnitusaegset hingamist ja anname nõu, millele sünnitusjärgses perioodis tähelepanu pöörata.

Imetamine

Loengus räägime imetamisasendist ja -võttest, imetamise olulisusest emale ja lapsele. Vaatleme võimalikke probleeme: rindade ja rinnanibude hellus, lõhed, mastiit ehk rinnapõletik. Toitumissoovitused imetavale emale.

Sünnitusjärgne periood

Ämmaemand räägib loengus muutustest organismis.
Teemad: taastumine sünnitusest; enda eest hoolitsemine (hügieen); võimalikud meeleolumuutused; suguelu pärast sünnitust ja rasedusvastased vahendid; enesetunne pärast epiduraalanesteesiat (seljasüsti) või keisrilõiget; võimalikud ohumärgid probleemide korral.

Sünnitusjärgne vestlusring

Sünnitusjärgne uus elukorraldus vajab harjumist ja harjutamist. Loengus käsitletakse enimlevinud probleeme ja küsimusi sünnitusjärgses perioodis seoses naise ja lapse tervisega. Selle käigus on võimalus järgi proovida erinevaid harjutusi vaangapõhjalihastele ja lapse gaasivalude leevendamiseks. Teemad sõltuvad sellest, mis on antud hetkel aktuaalne. Käsitletakse eelkõige esimest kolme kuud peale sünnitust. Oodatud on kõik naised vastsündinutega. Kaasa võtta lapsele tekk või lina.

Vastsündinu hooldus

Mida jälgida vastsündinu esimestel sünnitusjärgsetel tundidel: lapse seisundi hindamine; vastsündinu kollasus; hooldus (naba, nina, silmad) ja hügieen; mähkimine; riietamine (harjutused nukuga); lapse turvalisus; kehakaalu normaalsed muutused esimestel nädalatel; uuringuprogrammid haiglaperioodil.

Vaktsineerimine

Lastearst tutvustab riiklikku vaktsineerimisplaani haiguste kaupa.

Eesmärk on tõsta lapseootel emade ja isade teadlikkust peamiselt väikelaste, kuid samuti ka enda vaktsineerimise osas. Loeng-vestlusringi viivad läbi arstiteaduskonna vanemate kursuste üliõpilased, kes on läbinud põhjaliku selleteemalise koolituse. Tuginetakse teaduslikult tõestatud andmetele ja käsitletakse muuhulgas vaktsiinide toimemehhanisme, vaktsineerimiskava, vaktsiinvälditavaid haigusi ja kavaväliseid vaktsiine. Räägitakse ka levinumatest arvamustest ja müütidest, arutatakse tekkinud küsimusi.

Seadusandlus ja naise õigused

Sotsiaaltöötaja selgitab kõiki toetuste ja seaduste võimalusi raseduse ajal ja pärast sünnitust.

Sünnituse alguse tundemärgid ja film sünnitusmajast

Pikemalt keskendume sünnituse alguse tundemärkidele ja sellele, millal tulla sünnitusmajja. Film sünnitusmaja töökorraldusest.

Majatutvustus

Ämmaemandaga koos saate oma silmaga vaadata kõiki ruume ja osakondi, kus te sünnitama tulles viibite. Kogunemine on 0-korrusel garderoobi juures ja esimese peatuse teeme vastuvõtuosakonnas. Räägime praktilistest küsimustest: millal tulla sünnitusmajja, kust uksest siseneda, mida kaasa võtta, kuidas on korraldatud parkimine sünnituse ajal jne. Seejärel liigume III korrusele ja tutvume sünnitustoa sisustuse ja abivahenditega, mida sünnitusel kasutada saab. Ringkäigu lõpetame sünnitusjärgsetes tubades, kus tuleb juttu vastsündinu esimestest päevadest ja vanemaks kasvamisest.

Väikelapse esmaabi

Milliseid õnnetusi juhtub imikute ja väikelastega. Kuidas vigastusi vältida – olulisemad ohud lapsele. Kuhu abi saamiseks pöörduda, kuidas anda esmaabi.

Beebide võimlemine

  • 1–3 kuu vanustele
  • 4–5 kuu vanustele
  • 6–9 kuu vanustele
  • 9–12 kuu vanustele

Võimlemine soodustab nii lapse kehalist kui ka vaimset arengut. Beebivõimlemise rühmatunnis kasutame lapse eale sobivaid harjutusi, et aidata kaasa lapse normipäraste liigutusmustrite kujunemisele. Aitame beebil õppida tunnetama oma keha, arendada koordinatsiooni, tasakaalu, lihasjõudu ja liigeste liikuvust. Kõik selleks, et luua vundament terve ja aktiivse lapse arenguks.
Rühmad komplekteeritakse üheks kuuks, lähtudes lapse vanusest ja füüsilistest oskustest. Beebivõimlemises osaledes saab lapsevanem teadlikuks lapse füüsilist arengut toetavatest harjutustest ja saab oskused neid igapäevaselt kasutada.
Lapse jaoks palume kaasa võtta tekk.

  • Järve üksuses (Energia 8) ja Magdaleena üksuse Hea Tervise Keskuses (Pärnu mnt 104, D-korpus) toimuvad tunnid

Rasedate vesivõimlemine

Suurepärane viis end vormis hoida kogu raseduse vältel. Vesivõimlemine arendab kõiki lihaseid, paraneb liigeste liikuvus, südametegevus ja hingamiselundite töö muutub korrapärasemaks. Vesi masseerib kogu keha, parandab ainevahetust, ergutab verevarustust ja normaliseerib vererõhku. Raseduse ajal tunned end vees kergemana ning kehale mõjuv minimaalne raskusjõud muudab liikumise oluliselt lihtsamaks. Paraneb ka loote toitainete ja hapnikuga varustatus.

Imiku individuaalne ujutamine

Individuaalses ujutamistunnis õpib sinu beebi vee peal püsimist, selili ja kõhuli liikumist, vette hüppamist ning harjutab sukeldumisrefleksi. Meil on kasutusel mitmed toredad ja vajalikud abivahendid − pallid, ujumisrõngas ja kätised.

Too oma tita ujuma alates teisest elukuust. Veekeskkond muudab beebi rahulikumaks ja aitab tal lõdvestuda. Ujumine toob nii lapse kui ka ema ellu palju rõõmu ning aitab üles kasvatada tervema ja tugevama lapse.

Üldiselt soovitame alustajatele enne rühmatunniga liitumist 1–3 individuaalset tundi. Nii annad oma lapsele aega rahulikult veega harjuda.

Imikute massaaž

Vajalik kõikidele beebidele, alates esimestest elukuudest. Massaaž stimuleerib vereringet, südametegevust, hingamist, mõjub hästi ainevahetusele, aitab lapsel gaase väljutada, tekitab söögiisu ning soodustab lapse und. Samuti paraneb lihaste elastsus, liikuvus ja koordinatsioon.

Beebide vesivõimlemine

Ujutamisega soovitame alustada beebi teisel elukuul. Väga pinges beebide lihastoonus kaob, mida sagedamini nad ujumas käivad. Veekeskkond aitab lapsel rahulikumaks muutuda ja lõdvestuda. Ujumine toob nii lapse kui ka ema ellu palju rõõmu ning aitab üles kasvatada tervemad ja tugevamad lapsed.

Teadmised annavad kindlustunnet. Perekool aitab ennetada olukorda, et küsimustest ei kujuneks probleemid. Soovime, et koos meiega oleks Sinu lapseootus, sünnitus ja sünnitusjärgne aeg meeldivad.

Go to top