Sinu ämmaemand – Ülle Višnevski

Minu kogemused ämmaemandana ulatuvad kuldsetest 70-ndatest tänapäeva. Need ajad ja ajastud, millega koos olen selles valdkonnas ülesse kasvanud, on õpetanud mind lähenema sünnitajale just nii nagu tema seda hetkel soovib. Aeg on toonud sünnitustuppa ka isa või mõne teise tugiisiku, kes vajab tähelepanu ja mõistmist, teinekord lihtsalt vestluskaaslast. Sünnitaja, kellega koos olles püüan alati olla toetav, lahke, kuid kui olukord nõuab, siis võtan kontrolli situatsiooni üle.

Sünnitamist näen kui ühte loomulikku osa, kus ämmaemand saab olla mõttekaaslane, kuid mitte otsustaja.

Aeg ja kogemused näitavad, et teadmised rasedusest, sünnitusest ja sünnitusjärgsest perioodist on hädavajalikud, kuid „hea plaan” vajab teinekord „varuväljapääsu”. Need lapsed, kes minu käesoojust on siia ilma tulles esimesena tundud, peaks olema tuhandeid. Nii mõnigi neist sirgelt ema kõrval tänaval mööda jalutades tervitab ja naeratab.

Selle kutse puhul saab välja tuua ainult rõõmu. Ämmaemanda suurimaks tänuks on pärast pikka ja rasket füüsilist tööd sünnitanud naise ning lapse isa rõõmupisaratest märjad tänulikud silmad.