Aasta arsti nominent – dr Annika Tiit-Vesingi

Aasta arsti 2020 tiitlile nomineeriti ITK naistekliiniku neonatoloogiaosakonna pediaater-konsultant dr Annika Tiit-Vesingi. Kolleegid iseloomustavad tema tegutsemise julgust ja soovi ellu viia esmapilgul teostamatut. Annika kaasabil sai alguse Eesti ainus ja Baltimaades esimene Emapiimapank (EPP), mis kogub ja vahendab doonorrinnapiima. Emapiimapanga loomine ei olnud kerge, selle vajalikkust tuli tõestada nii naistekliiniku juhtidele kui ka haigla juhatusele.

Tänaseks on meie juures käinud EPP loomist õppimas ukrainlased ja leedukad. Koostööd soovivad teha Riia lastearstid. Meie EPP andmete baasil on tehtud mitmeid ettekandeid ja uurimistöid nii Eesti Lastearstide Seltsi aastakonverentsidel kui välismaal. Sellest olulisem on, et doonorrinnapiima abil on meie haiglas sündinud sügavalt enneaegsetel lastel langenud raske, soolt nekrotiseeriv enteriit 15%-lt 4%-le.

Sellel suvel sai EPP 10. aastaseks ja hoiab jätkuvalt oma kvaliteeti. Kõik need aastad on Annika vastutanud töö eest, mis on seotud EPP jätkuva toimimisega. Tööst Emapiimapangas ja sügavast huvist vastsündinute enteraalse toitmise vastu kasvas välja tema doktoritöö teema – toitmise ja infektsioonide omavahelised seosed.

Edastame Annika tänud kolleegidele sellise tänuväärse tunnustuse eest ja samas jagab ta meiega oma kogemusi ITK-s töötamise algusaastatest ja sellest, kuidas sündis Emapiimapank:

17. detsember oli see eriline päev, kus ma sain suurima erialalise auhinna oma tööaastate jooksul. Eesti suurima Naistekliiniku ja sünnitusmaja Aasta Arst 2020 nominent! Aitäh. 

Mul on mõned mõtted, mida tahan Teiega jagada. Ärge võtke seda kui “minevikus heietamist”, vaid kui minu erialalise teekona olulisi verstaposte. Kirjeldan neid märksõnadena… 😉

“ TATSUMINE ” JA…

Ma olin just jäänud nüüd juba 15-aastatste kaksikute ootele, kui sain telefonikõne dr Andressonilt kutsega tööle tulla ITK-sse. Sel hetkel oli mul mitmeid mõtteid  – näiteks,  kas üldse on elu sees võimalik tööle naasta, kui sul on mitmikud. ITK-sse tööle tulekul sai määravaks dr Andressoni üks lause: “Kui Sa ei taha tatsuda, siis tule ITK-sse”. Siintöötatud aja jooksul meenub mulle see lause sageli – siin pole tatsumist, vaid edasi liikumine kõigil erialadel. 

…“ME OOTAME SU ÄRA”

Mitmike eelolev sünd tekitas minus hirmu. Et kas minust üldse saab veel arsti, kes täiel rinnal töötada saaks. Dr Andresson ütles lihtsalt: “ Sünnita rahulikult ära oma poisid. Kasvata neid ja me ootame Sind ära”.

See lause tekitas minus tunde, et olen oodatud. Ja see tunne on siiani meeles… ja tunnen, et seda tehakse tänase päevani.

Esimesed naistearstid, kes oma poolehoidu avaldasid, olid dr Ebe Kaik  oma sõnadega “Tere tulemast meile” ning toona veel resident dr Gabor Szirko, kes ütles “Respect”, kui sai teada, et kodus kasvab  mul kolm mudilast. 

Samas mäletan selgelt esimese Apgari hinde “1” panekut ning esimest last, kes “lauale jäi”. Ühtlasi meenutan hommikut, kui sündisid nelikud ja mõtlesin – sellise ime nägemise au saab olla vaid vähestel. Googledasin, kuidas on nelikute termin ladina keeles…

“SINU ÜLESANNE ON TEHA PANK”

Mälupilt. Astun sisse arstide tuppa. Otsa vaatavad dr Andresson ja dr Margus. Kadri ütleb mulle: “Meil on Sulle ülesanne ka”. Pille jätkab: “Sinu ülesanne on teha rinnapiima pank”. Sel hetkel olin vaevalt ilmselt kuulnudki, mis see on, kuid suur agarusega noogutasin: “Jah, teen…”

Esimene väliskoolitus Milanos ja kontaktid Rootsi kolleegidega. Dr Andressoniga tegime ära suure eeltöö – ilma selleta ei lubatud meid juhatuse ukse lävelegi. Õnneks tunnetasime – ITK juhatus sai aru, et doonorrinnapiima pank on tera, mis tuli üles nokkida. Aga seda tuli teha üle kõrge lati. Me hakkasime sellest latist üle hüppama.

Sel hetkel sai alguse uus põnev maastik minu jaoks, mis viis selleni, et neonatoloogia üks alustalasid – enteraalne toitmine – sai minu lemmikteemaks. On ülim kokkusattumus, et see seondus rinnapiima olulisusega üldiselt ning Baby Friendly Hospital andis sellele hoogu juurde.

Selle panga loomisega tuli ette mitmeid huvitavaid seiku. Üheks, mis siiani meeles, on lugupeetud rinnapiimaguru klassikavalda kuuluvad sõnad: “Ah, tahate Ameerikat teha? Doonorpiim lastele ja emad koju???”. See ütlus pani vaid imestama ning saime õige pea aru, et tegemist oli sulaselge kadedusega ning suutmatusega ise midagi veel paremini teha.

Asi läks vastupidi ja Ameerikast oli ning on asi selle teema mõttes ikka kaugel. Emad on meil oma laste juures 100% ja lapsed saavad oma ema rinnapiima sellises koguses, et teeme silmad ette ükskõik, mis Euroopa neonataalsele keskusele (rääkimata USA-st). Emapiimapank – see on meie visiitkaart ja presenteerime seda suure uhkusega. Nekrotiseeriva enterokoliidi kliinilist pilti pole meil oma noortele kolleegidele enam aastaid näidata – seda peavad nad õppima teistes intensiivravi osakondades.

Siinkohal ei saa märkimata jätta – rinnapiimast väga vara ja enneaegsele lapsele saame rääkida vaid siis, kui emad on koos lastega! See ONmeie alustala! Seletagu rinnapiima gurud ja poliitikud, mida tahavad ja süüdistagu meid rahaahnusest ning sajast muust surmapatust  – SEE on naeruväärne.

“DOKTORIÕPE”

Teema tulenes otseselt enteraalset toitmisest ning perekeskusest. See ei saanudki muu teema olla… Sellel teekonnal on raskem osa veel ees, kuid lati alt läbijooksmist ei saa lubada – liiga väärtuslik teema.

Selle töö materjale kogusime oma neo osakonna kolleegidega 2,4 aastat!  Sellise interventsioonimeetmega töö poleks olnud võimalik ilma kogu kollektiivi toeta – kaasatud olid ämmaemandad, neo õed, lastearstid, labor. Meeletu hulk inimesi, kellest igaühest sõltus, kas saan andmed kokku ja kvaliteetselt. Terve selle aja olin aga päris kindel – mu meeskond on mu taga ja me teeme selle ära. Oli kohati raske, aga see oli “meie töö”.

“TÄNU”

Tahan tänada oma neo osakonna kolleege – arste, õdesid ja kogu ülejäänud personali. Me hoiame kokku, seisame üksteise eest, vaidleme kui vaja ja parandame maailma tööväliselt, kui vaja. 

On üks väga oluline indikaator hea töökeskkonna iseloomustamisel – noorem põlvkond tahab olla meie kollektiivi osa. Ja ühe jätkusuutliku meeskonna mõtetes peab alati olema järelkasvu kasvatamise tahe. Seda on näha nii meie neo osakonnas kui ka kogu naistekliinikus. Ilmselt saavad noored ka aru, et “tatsumine” pole siin teema…

Tänan kogu naistekliiniku inimesi, kellega on au koos töötada – jätkuvat särasilmsust ja energiat midagi muuta. Meie õnn on see, et töötame erialal, kus rohkem on rõõmu kui kurbust. Ja ma arvan, et seetõttu olemegi ise positiivsemad. 

Lugesin kokkuvõtet endast ITK 2020 aasta arsti nominatsioonil ning sain aru, et see oli väga hästi kirjutatud, puudutatud oli minu igat tahku ja see oli liigutav. Ma soovin kõikidele järgnevatele nominentidele samasugust tunnet – olla hoitud ja hinnatud.

Aitäh, et olete minu inimesed, ma päriselt hindan seda väga!

Annika

Go to top