Endometrioos – haigus, mis kimbutab suurt osa naisi

Viljakas eas naistel võib esineda endometrioosi, mis võib rikkuda elukvaliteeti ja veerandil selle haigusega naistel võib esineda probleeme rasestumisega. See on vähe diagnoositud haigus, kuna paljudel juhtudel naine ei tunne mingeid kaebusi.

Ida-Tallinna Keskhaigla naistearsti dr Alevtina Kamneva sõnul haiguse täpne levimus on teadmata, kuid oletatakse, et umbes 2-10% viljakas eas naistest on mõjutatud endometrioosist. “See on krooniline haigus, mille puhul emaka limaskesta (endomeetriumi) sarnane kude paikneb kolletena väljaspool emakat. Sagedamini paiknevad need kolded munasarjades, emakas, emaka sidemetes, munajuhades, väikevaagna kõhukelme sisepinnal,” kommeneetris dr Kamneva.

Suuremal osal juhtudest ei ole endometrioos agressiivne haigus ja pea veerandikul endometrioosiga naistest kulgeb haigus täiesti kaebusteta. Kolmveerand juhtudel on peamiseks kaebuseks valu vaagnapiirkonnas, mis tekib ja tugevneb tsükliliselt – 1-2 päeva enne menstruatsiooni ning kestab tugevalt kogu menstruatsiooni vältel ja mõnel naisel ka paar päeva pärast menstruatsiooni. „Kui haigus kulgeb agressiivselt, lisandub koldeid ja liiteid, siis võib haigus muutuda väga tõsiseks ja naine peab igapäevaselt kasutama tugevaid valuvaigisteid. See võib rikkuda elu totaalselt – ei saa lapsi, partnerlussuhted ei laabu, pikalt haiguslehel olemine ei aita töösuhteid hoida. Õnneks on selliseid raskeid juhtumeid 1% kõigist juhtumitest. Need ongi kõige raskemad juhud, mille raviks on enamasti vajalik kirurgiline sekkumine. Vahest on vajalik ka teiste kirurgide kaasamine, näiteks kui haiguskolded paiknevad sooles ja soole peab välja lõikama,“ lisas dr Kamneva.

Tõsine mure on ka naistel, kes soovivad last saada, aga rasestumine kuidagi ei õnnestu. 25%-l endometrioosiga naistest esineb probleeme rasestumisega. Dr Kamneva sõnul on see seotud nii liidetega munajuhade ja munasarjade piirkonnas, kui ka pideva põletikulise protsessiga. “Sageli on sel juhul vaja rasestumise õnnestumiseks viljatusravi.”

Nüüd teevad Eesti teadlased esimesi edusamme, et leida endometrioosi tekkepõhjuseid, kuid seni neid veel ei teata. „Seni kõige levinum teooria ütleb, et emakaõõnelimaskesta ehk endomeetriumi rakud satuvad kõhuõõnde, näiteks menstruatsiooni ajal või emaka operatsiooni tagajärjel. Normaalses olukorras organism hävitab need rakud, kuid mõnel naisel hakkavad rakud mingil põhjusel kasvama ja toimima väljaspool emakat. Me ei tea, mis seda haigust aktiveerib,“ selgitas dr Kamneva.

Endometrioosi ravitakse üle maailma, see pole uus haigus, medikamentoosselt ja ka kirurgiliselt. Murekohaks on sügav endometrioos, kui kasvaja kolded on jõudnud sügavale elunditesse ja põhjustavad tugevat kroonilist valu ja infertiilsust. „Sellisel juhul ainus efektiivne ravi on kirurgiline ja need on väga rasked operatsioonid,“  lisas dr Kamneva.

Go to top