Gestatsioonidiabeediga on võimalik lapseootust nautida
Gestatsioonidiabeediga on võimalik lapseootust nautida
Rasedusaegset diabeeti ehk gestatsioonidiabeeti põeb Eestis raseduse ajal ligi 11% naistest. Aastas saab Ida-Tallinna keskhaigla naistekliinikus selle diagnoosi ligikaudu 800 rasedat.
Gestatsioonidiabeet (GD) on raseduse ajal tekkinud või diagnoositud erineva raskusega süsivesikute ainevahetuse häire, mida on võimalik elustiili ja toitumisharjumuste muutmisega leevendada.
Raseduse ajal toodab platsenta hormoone, mis põhjustavad rakkude vähenenud tundlikkust insuliinile ning tõuseb raseda veresuhkru tase. Enamasti ei ole sellel haigusel kergelt märgatavaid sümptomeid. Vähesel määral tõusnud veresuhkrut naine ise ei tunne.
Rasedal, kellel esinevad GD riskifaktorid, tehakse glükoositolerantsustest ehk GTT. GD diagnoos kinnitub, kui üks või rohkem veresuhkrunäitu on üle normi. ITK naistekliiniku spetsialistid – ämmaemandad ja arstid – on rasedale igati toeks, et hoolimata GD diagnoosist kulgeks rasedus probleemideta. Naistekliinikus pakutakse rasedatele toitumisnõustamist ja õpetatakse oma veresuhkrut jälgima, et saavutada normaalne veresuhkru tase veres, normaalne kaalutõus ja loote heaolu. Pakume igale rasedale nõu ja tuge, kuidas igapäevaselt gestatsioonidiabeediga elada.
Toome välja mõned nõuanded, mis aitavad gestatsioonidiabeedi diagnoosile vaatamata rasedusaega nautida:
Toitu tervislikult, mitmekülgselt ja täisväärtuslikult. Toiduainete valiku aluseks on neli põhimõtet: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadusele ja mitmekesisus. Süsivesikud peavad andma ligi poole päevasest toiduenergiast, valgud viiendiku ja rasvad kolmandiku vajalikust toiduenergiast.
Söö regulaarselt. Päevane toidukordade arv jaga kolmeks põhisöögikorraks ja paariks vahepalaks. Sööma peaks iga päev võimalikult samadel kellaaegadel. Vältida tuleks pikast toiduvahest tingitud ülesöömist. Tervislikuks vahepalaks sobivad nt. puu- ja köögiviljad, pähklid-seemned, jogurt.
Janu kustutamiseks sobib kõige paremini vesi. Ettevaatlik peab olema mahlade, gaseeritud karastusjookide ja magustatud veega (near water) – neis on märkamatult palju lisaenergiat ja süsivesikuid. Kohvi ja tee joomisel vähenda magustajate (suhkur, mesi) tarbimist.
Pea toitumispäevikut. See aitab välja tuua toiduvalikud ja toitumisharjumused. Kirja panduna on hea tagantjärgi vaadata, kui mingi toidugrupp domineerib liigselt menüüs ja milliseid valikuid on soovitatav piirata.
Koosta koos ämmaemandaga tervislik toitumisplaan. Pea nõu oma gestatsioonidiabeedi ämmaemandaga, kes annab toitumisalaseid soovitusi ja kellega koos saad välja töötada individuaalse toitumisplaani.
Mõõda veresuhkrut. GD nõustamisel antakse Sulle glükomeeter ja õpetatakse sellega mõõtma veresuhkrut ja tulemusi tõlgendama.
Ole aktiivne. Tegele mõõdukalt füüsilise tegevusega, näiteks tee igapäevaselt jalutuskäik vähemalt 30 minutit.
Hoia rasedusaegne kaalutõus kontrolli all. Toiduga peab tagama enda ja loote elutegevuseks vajaliku energia ja toitained. Raseduse ajal suureneb väheselt toiduenergia vajadus, kuid kuna enamasti langeb kehaline koormus, siis reeglina ei ole vaja suurendada igapäevast toidukogust.
Luba endale midagi head – Kui igapäevane toitumine on korras, võid pidupäeval natuke maiustada – üks torditükk sünnipäeva puhul ei ole patt.
