Kas plaanime lõhkuda seda, mis töötab järjest paremini? 

Üle 22-nädalaste loodete ja vastsündinute suremus on langenud rekordiliselt madalale tasemele. Milliste meditsiinitehnoloogiate ja juhtimisvõtete abil selleni on jõutud, kirjutas Ida-Tallinna Keskhaigla perinataalkeskuse juhataja dr Ferenc Szirko laupäevases Postimehes.

Ferenc Szirko

Autor: dr Ferenc Szirko, Eesti Perinataloogia Seltsi asutajaliige, Ida-Tallinna keskhaigla perinataalkeskuse juhataja. Artikkel ilmus 2.02.2019 Postimehes. 

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) värskelt koostatud 2018. aasta tööanalüüs näitas, et Eesti suurima sünnitushaigla perinataalkeskuses langes eelmisel aastal perinataalsuremus rekordmadalale – s.o 2,7 promilli (‰). See on üle seitsme korra parem tulemus kui 20 aastat tagasi ja umbes poole võrra parem kui 2017. aasta näitaja üle kogu Eesti.

Oleme oma perinataalkeskuse teadliku ja sihikindla töö tulemusena jõudnud maailma tippude hulka loetava Helsingi Ülikooli perinataalkeskuse tasemele. Eestis alustati aga eelmisel aastal riigi tasandil arutelu, kuidas olemasolevat hästi toimivat ja pidevalt arenevat terviklikku süsteemi põhjalikult reorganiseerida.

Põhjusena tuuakse esile soov pöörata suuremat tähelepanu enneaegselt sündinud lastele, kuid süvenedes selgub, et nende mõtete taga on pigem soov Põhja-Eestis selles valdkonnas jõujooni muuta.

Mis on perinataalkeskused?

Perinataalkeskuste loomine sai alguse juba 1930. aastatel Ameerika Ühendriikides. 1940ndatel loodi esimesed osakonnad enneaegselt sündinud lastele. Kanadas soovitati rasedate tsentraliseerimist ja perinataalabi koordineerimist esimest korda 1969. aastal.

Põhjamaad viisid reformid ellu aastatel 1967–1973, Suur britannia aastatel 1972– 1980, Austraalia 1978., Saksamaa 1995. ja Prantsusmaa 1998. aastal. ITK naistekliinikus loodi perinataalkeskus Põhjamaade tipphaiglate eeskujul 2010. aastal, esimesena Eestis. Perinataalkeskuse eesmärk on tagada kvalifitseeritud meditsiiniabi nii rasedale, sünnitajale kui ka vastsündinud lapsele.

Meie tööpõld on väga lai. Igal aastal kogume oma töö analüüsiks kõikvõimalikke statistilisi andmeid. Rahvusvaheliselt hinnatakse ja võrreldakse riikidevahelist perinataalmeditsiini kvaliteeti kümne kohustusliku ja 20 soovitusliku näitaja alusel, üks tähtsaimaid nende seas on perinataalsuremus (Euro-Peristat, 2015). Perinataalsuremuse näitaja hõlmab surnult sündinud ja esimese elunädala jooksul surnud laste arvu 1000 sünni kohta.

Kui 1992. aastal suri enne sündi ja sünni järel esimese elunädala jooksul 20 last 1000 sünni kohta (e perinataalsuremus oli 20,1 promilli), siis 2017. aastal oli vastav näitaja Eestis 4,4 promilli. Meie perinataalkeskuses jõudsime kõigi aegade väikseima perintaalsuremuseni aastaks 2018, saavutades tulemuse 2,7 promilli.

Perinataalabi kvaliteeti, mida näitab perinataalsuremus, mõjutab nii ühiskonna sotsiaalmajanduslik areng, perinataalabi organisatoorne korraldus, nüüdisaegse meditsiinitehnoloogia kättesaadavus kui ka professionaalse meditsiinipersonali kompetents ja kogemuste pagas.

RAI_1817

Nüüdisaegne ja kvaliteetne arstiabi on kõrgete nõudmistega nii ravipersonalile, -aparatuurile kui ka -keskkonnale. Meditsiin on kiiresti arenev, tehnoloogiast sõltuv valdkond. Nüüdisaegne diagnostika, ravi ja multiprofessionaalsed kompetentsikeskused nõuavad uusi koostöömudeleid. Suur haigla on kui elav organism, paljude osade ja lülidega, mis kõik on hädavajalikud, et tagada valmisolek kriitilises olukorras adekvaatselt ja kiiresti reageerida.

Edukaks ja tõhusaks teevad haigla siin töötavad inimesed, kes lahendavad nii lihtsamaid probleeme kui ka esmapilgul lootusetuid olukordi. Uued projektid ja parimad praktikad, mida oleme ellu viinud esimestena Eestis, on kinnitanud, et meie valitud tee on õige. Tähtis on, et meie visioon saab kinnitust praktilises igapäevatöös, mis aitab meil sõnastada uusi sihte ja eesmärke.

Alates 2000. aastast on valdkonna teadliku arendamise tulemusena õnnestunud märgatavalt vähendada perinataalsuremust rühmas, kus emad põevad raskeid kroonilisi ja/või rasedusega seotud haigusi. Tänu sünnieelse diagnostika pidevale arengule on vähenenud eluohtlike arengurikete ja kromosoomihaigustega sündinud laste arv.

Järjest suuremat kliinilist tähtsust omandab geneetiliste haigusvormide diagnoosimine. Üle terve Põhja- ja Lääne-Eesti suunatakse ITK perinataalkeskusesse sünnitama naised, kellel sünnitus on alanud enne tähtaega. Kui üle-eestiline enneaegsuse määr on viis protsenti, siis ITKs on see sõltuvalt aastast seitse kuni üheksa protsenti kõikidest sünnitustest.

MG_5673-e1505981785819

Teenus areneb pidevalt

Kõik arendused on end tänaseks ära tasunud: meie vastsündinute osakond on koostöös naistearstidega saavutanud 15 aasta jooksul head tulemused haigete ja väga väikeste enneaegsete vastsündinute ravis.

Meil on olemas tingimused ja pädevus ravida lapsi kohapeal. Kui aastal 2002 oli ITKs väga enneaegsete vastsündinute laste seas haiguseta ellujäänute osakaal esimese haiglaravi lõppedes 37,4 protsenti, siis kümme aastat hiljem 71,4 protsenti.

Alates 2017. aasta sügisest asuvad meie haiglas vastsündinute raviosakond ja operatsioonituba otse sünnitusosakonna kõrval, mis kriitilises situatsioonis, olgu ema või lapsega seotud põhjustel, võimaldab keisrilõike teel sünnitada lapse kümne minuti jooksul ja vältida abistamist vajava vastsündinu transporti.

On teada, et väga väikeste enneaegsete laste seisund halveneb vahetu sünnijärgse transportimise tõttu. Esimestel elutundidel ja -päevadel on vastsündinute vähem agressiivsel ravitaktikal märkimisväärne seos laste suremuse ja vastsündinuea haigestumuse vähenemisega, samuti positiivne mõju laste hilisemale tervisele ja arengule. Enneaegseid lapsi teenindab meie perinataalkeskuses Baltimaade esimene rinnapiimapank.

Tänu võimalusele alustada väikese enneaegse lapse toitmist doonorrinnapiimaga, kui oma ema rinnapiima veel ei ole, on peaaegu kadunud enneaegseid lapsi sageli kimbutav ja potentsiaalselt surmav soole kärbumine. Kui eelmiste kümnendite ajal tagas perinataalkeskuse kiire arengu Põhjamaade ravikontseptsiooni kopeerimine, siis viimase kümnendi jooksul on asi põhjalikult muutunud.

Nüüd sõltub raviteenuse kvaliteet sellest, kuidas suudetakse meditsiiniteaduse kiire arengu juures rakendada uusi diagnostika- ja ravivõimalusi. Kahjuks osutub ainult väike osa nendest aja jooksul perspektiivikaks. Perinataalkeskuse töötajate ülesanne on selekteerida ja kiiresti kasutusele võtta head asjad, ära tunda umbteed ja neist õigel ajal loobuda. Selle oskuse annab vaid tugev teadmiste pagas ja pikaajaline kogemus.

Tervishoiu- ja raviasutuse juhtimine on ka pidev muudatuste juhtimine. Vaatamata sellele, et muudatused tervishoiu korralduses on paratamatud, nendega tuleb kohaneda ja kaasa minna, on sama tähtis hinnata juba saavutatud tulemust. Kindlasti peab muudatusi tehes silmas pidama, et pakutav tervishoiuteenuse kvaliteet kokkuvõttes ei halveneks.

_MG_8961

Go to top