Naistekliinikus alustas tööd kliiniline psühholoog Ada Alliksoo

Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus töötab alates detsembrist rasedusaegsetele ja -järgsetele probleemidele spetsialiseerunud kliiniline psühholoog Ada Alliksoo, kelle juures saavad abivajajad kiiresti kvaliteetset abi.

Ada Alliksoo

Lapse saamine on elu ilusaim osa, teinekord aga võib sellega kaasneda keerulisi olukordi ja probleeme, mis seotud nii viljastumise, raseduse, sünnituse kui lapse perre saabumisega. Erinevaid raseduse ja lapse saamisega seotud psühholoogilisi probleeme aitavad naistekliinikus lahendada raseduskriisi nõustajad ja kliiniline psühholoog.

Raseduskriisi nõustajate roll on pakkuda abivajajatele oma kogemuse kaudu mõistmist, tuge ja infot ning aidata neil jõuda meditsiinisüsteemi. Vaimse tervisega seotud probleemidega tegeleb aga väljaõppinud kliiniline psühholoog Ada Alliksoo.

Ada on hingelt soe ja rõõmsameelne kliiniline psühholoog, kes on viimastel aastatel spetsialiseerunud just rasedusaegsetele psühholoogilistele probleemidele. Tegime Adaga veidi lähemalt juttu, et mõista, milline on kliinilise psühholoogi roll naistekliinikus ning kuidas ja kui kiiresti abivajajad temani jõuavad.

Milline on kliinilise psühholoogi roll naistekliinikus?

Minu tegevus on suunatud psüühika häiritusele ja selle ennetamisele. Ma peaksin üles korjama rasedad, kellel on varasemalt olnud psüühilisi häireid või kellel raseduse ajal tekib psüühika häiritus. Ma väga loodan, et leian need naised varakult ja psüühikahäiret ei kujunegi.

Olen siin täiskohaga psühholoog selleks, et hinnata abivajajate kogu psühholoogilist poolt ja mõista, millised on naise psüühilised erivajadused. Ma hindan patsiendi häire ja selle tõsiduse ning koostan esialgse raviplaani. Nii kaua, kuni naine on rasedana meie juures arvel, ning mõnda aega ka pärast sünnitust, saan siin tema psüühikahäiretega tegeleda – jälgida ja toetada psüühikat, teha kognitiiv-käitumuslikku psühhoteraapiat. Olen lisaks kliinilisele väljaõppele lõpetanud kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia väljaõppe.

Toetan ka arste ja ämmaemandaid ning soovitan, mida patsiendi juures jälgida. Me näeme siin patsienti tervikuna ja soovime abivajajale anda kindlustunde. On väga oluline, et patsient tunneks ennast haiglakeskkonnas hästi ja teaks, et siit saab ta alati kvaliteetset abi.

Kui naisel on juba varasemalt psüühikahäireid esinenud, siis on suur oht, et need raseduse ajal taas aktiveeruvad. Samuti on nendel naistel pärast sünnitust suur oht taas depressiooni haigestuda. Minu eesmärk on ennetada, et seda häiret ei tekiks. Näiteks on naistel palju sünnitusjärgseid meeleoluhäireid, mis hakkavad kujunema depressiooniks. Kui juba varem nende probleemidega tegelema hakata, siis saame ennetada sünnitusjärgse depressiooni kujunemist.

Kui psüühikahäire on juba tekkinud, siis püüan anda abi ja vajadusel suunan patsiendi edasi psühhiaatri juurde.

psychologist-1015488_1280

Millised on peamised probleemid, mis jõuavad naistekliinikus kliinilise psühholoogi töölauale?

Suure osa minu tööst moodustavad rasedusaegsed ärevushäired, sünnitushirm ja sünnitusjärgsed meeleoluhäired, kaasa arvatud depressioon. Selle perioodi sisse mahub ka söömis- ja muid sundhäireid. Teine suur osa tööst möödub viljatusraviga seotud probleemidega tegeledes – kõik need pettumused, kurbus, meeleolulangused, hirmud, kohanemine teadmisega, et naine ei saagi emaks. Lisaks toetan enneaegsete laste vanemaid.

Paljud patsiendid jõuavad minuni ka günekoloogia osakonnast. Eriti oluline on rinnavähi patsientide esmase šokiga tegelemine – emotsioonide reguleerimise õpetamine haigusega kohanemiseks ja hilisema meeleoluhäire ärahoidmiseks.

Seega tööpuudust siin majas kindlasti ei ole.

Kuidas julgustada naisi abi otsima?

Inimesed, kellel on varasemalt psüühikahäireid esinenud, tulevad psühholoogi juurde julgemini. Nende jaoks on oluline teada, et nad saavad siin meie majas abi.

Pärast sünnitust aga väga paljud naised kardavad psühholoogilt abi otsida, sest ühiskonnas on levinud arvamus, et lapse sündides on ema maailm rõõmus ja roosa. Väga paljud naised ei julge lähedastele tunnistada, et neil on probleeme ja nad karjuvad oma lapse peale või et nad aeg-ajalt tunnevad, et nad ei jõua ja ei taha. Kui nad lõpuks psühholoogi juurde jõuavad, siis nad vabanevad suurest murest.

On väga oluline, et me julgeksime oma muredest rääkida. See on täiesti normaalne, et me kõik väsime mingil hetkel ära. Esmasünnitaja jaoks on emadus uudne kogemus ja kohanemine uue olukorraga ei peagi olema kogu aeg lust ja lillepidu. On väga oluline oma mõtteid ja muresid kellegagi jagada. Ja see ei peaks olema ainult minu, vaid kogu ühiskonna üleskutse.

Üks patsient ütles mulle väga toredasti: „Psühholoog on nagu minu teadlik sõber, kes oskab minu psüühikat jälgida.”

Kuidas jõuad õigel ajal abivajajateni?

Terviklähenemine ja meeskonnatöö on väga olulised. Haiglas olles saan väga palju signaale just kolleegide käest tulla naise juurde, mitte naise enda käest. Arstid, ämmaemandad ja imetamisnõustajad märkavad, kui naisel on midagi halvasti, uus situatsioon tekitab psüühika häiritust või eelnev häire hakkab tagasi tulema.

Millal peaks naine ise mõistma, et nüüd on viimane aeg spetsialistidelt abi otsida?

Sünnitusjärgne esmane baby-blue võib olla paljudel naistel – ei ole tuju, oled sünnitusest väsinud… Seda märkavad siin ämmaemandad ja imetamisnõustajad. On aga väga keeruline küsimus, kuidas ise ära tunda, millal abi küsida. Iseennast adekvaatselt hinnata ja tulla ise abi küsima ongi väga keeruline.

Millal aga on viimane piir? Õhtuks väsime kõik ära, aga kui hommikul ärgates tunned ikka, et maailm on must, siis see tähendab seda, et öö jooksul neurohormoonid ei taastu. Õhtuks väsime kõik natuke, aga kui hommikust saadik ei tunne tahtmist ja jõudu midagi teha ning selline ei ole vaid üks hommik, siis tuleks kindlasti kiiresti abi otsida.

Kuidas ja kui kiiresti naised meie kliinikus psühholoogi juurde pääsevad?

Meie majas otse psühholoogi juurde aega panna ei saa. Kõik naistekliiniku psühholoogiteenused käivad läbi ämmaemanda või naistearsti ehk nemad suunavad abivajajad edasi minuni.

Kvaliteetse abini jõuavad naised siin väga kiiresti – statsionaaris viibivad abivajajad saavad psühholoogile samal päeval, ambulatoorsetele patsientidele leitakse vaba aeg nädala jooksul. Nad saavad siin käia psühhoteraapias ja neid toetatakse igakülgselt. Selline hädaabisüsteem on väga oluline, sest see aitab meil ennetada psüühikahäirete tekkimist.

Mida selline töö psühholoogile endale annab?

See on ikka see abistamise soov – probleemi lahendamine annab mulle heaolutunde.

IMG_3609

Go to top