Kui juuni lõpus sai Keskhaigla Sünnitusmajas üle nelja aasta rõõmustada kolmikute sünni puhul, siis juuli kujunes veelgi harukordsemaks – rohkem kui poolesaja-aastase vahe järel nägid Eestis ilmavalgust nelikud.

Pühapäev, 9. juuli 2017 läheb Keskhaigla Sünnitusmajas ajalukku – teadaolevalt esimest korda sünnitusmaja tegutsemise ajaloos aidati siin ilmale nelikud. Loore, Luise, Leene ja Lagle tulid ilmale keisrilõikega. Kuna oli ette teada, et sünnib neli enneaegset last, oldi selleks täpselt nii hästi valmis kui võimalik – ühtekokku oli sünnitusprotsessi kaasatud 19 haiglatöötajat! Uurisime Ida-Tallinna Keskhaigla naistearstilt dr Konstantin Ridnõilt, kui keeruline nelikute sünd personali jaoks on ning kuidas selleks valmis oldi.

Palju küsimusi

Kahtlemata on nelikrasedus nii Eestis kui ka maailmas üliharuldane nähtus. Täpset esinemissagedust ei tea keegi, kuid viimaste andmete järgi sünnib nelikuid umbes ühel korral 81 000 sünnituse kohta. Möödunud sajandi esimesel poolel avaldatud Briti Entsüklopeedia andmetel sünnib aga nelikuid olenevalt piirkonnast umbes üks kord 1 000 000 sünni kohta.

Ka dr Ridnõi kinnitab, et nelikrasedus on äärmiselt haruldane, mistõttu valdas haigla personali esmalt suur üllatus. „Et tegu on nelikrasedusega, saime teada raseduse 12. nädalal, mil patsient jõudis 1. trimestri ultraheli uuringule. „Üllatus oli muidugi väga suur, kuid mõistagi oli selline teadmine meile kohe ka suureks väljakutseks,” kirjeldab naistearst esimesi emotsioone. „Muidugi on soovitud rasedus alati rõõmustav ja õrn hetk, kuid sellisel puhul kerkivad kohe ka mitmed olulised küsimused,” lisas ta.

Kuidas nelikute arengut kõige paremini jälgida? Millal ja kus on olnud maailmas viimane kirjeldatud juhtum? Kas Eestis üldse on sellist juhtumit varem ette tulnud? Need ja paljud teised küsimused vajasid kohe vastuseid.

Esimeseks oluliseks ülesandeks, kuid ka väljakutseks on vanemate nõustamine. Iga perekond ootab, et rasedus lõppeks terve ja ajalise lapse sünniga, kuid dr Ridnõi sõnul ei ole paraku nelikraseduse puhul selline variant võimalik. „Uurides maailma kirjandust, saime teada, et nelikute puhul on keskmine raseduskestus sünnihetkeks tavaliselt 28‒30 nädalat. Sellistel puhkudel peavad vanemad teadma ja aru saama, et perekonda sünnib neli enneaegset last, kes peavad veel pikka aega arstide ja õdede kõrgendatud tähelepanu all olema,” selgitab dr Ridnõi. Ta kinnitab, et konsulteeriti ka väliskolleegidega, kel nelikrasedusega kokkupuuteid rohkem, ning pandi paika parim võimalik jälgimisplaan.

Põhjalik planeerimine

Kui jälgimisplaan paika pandud, siis põhiliseks raseduse jälgimise meetodiks ongi ultraheli, mis annab ülevaate, kuidas looted arenevad ning milline on emaka seisund. Dr Ridnõi selgitab, et nelikrasedust peab jälgima alati kogenud naistearst, kuid kokkupuudet nelikutega viimase 50 aasta jooksul Eestis kellelgi polnud.

valmistumine-keisriloikeksMitmikraseduse korral suurenevad arsti sõnul mitmed rasedusriskid. „Raseduse iseeneslik katkemine, enneaegne sünnitus, preeklampsia jm. Teades neid riske ja raseduse olemust, on väga oluline kogu rasedust ka vastava hoolega jälgida.” Arvestades kõiki nelikraseduse eripärasid ei ole tavapärane loomulik sünnitus paraku mõeldav ning patsiente on sellest alati ka kohe teavitatud. See tähendab, et kõik peavad valmis olema erakorraliseks keisrilõikeks, kui sünnitus peaks algama või tekivad raseduse komplikatsioonid. See aga tähendab, et sünnituseks tuleb valmis olla kogu aeg, sest kõik võib toimuda väga kiiresti ja ettearvamatult.

Ka dr Ridnõi kinnitab, et haigla personali jaoks oli väga tähtis osa sünnituse planeerimisest suure meeskonna moodustamine. „Sai selgeks, et operatsioonil osaleb 2 naistearsti, 2 lastearsti, anestesioloog, anesteesiaõde, 4 neonatoloogia õde, operatsiooniõde ja muu personal – ühtekokku lausa 19 inimest. Antud meeskond pidi kättesaadav olema ööpäev läbi, kuna sünnituse täpset algusaega oli võimatu prognoosida,” kirjeldab dr Ridnõi. Kuigi Eesti mõistes oli tegu erakordse sündmusega, kulges sünnitus ise edukalt ning meeskond tuli oma ülesannetega suurepäraselt toime. Dr Ridnõi kinnitab, et taoliste juhtumite korral ongi eduka lõpu võti just meeskonnatöö, mis oli väga hästi korraldatud.

Suurepärased tingimused

Kui Keskhaigla Sünnitusmaja ise alustas tegutsemist juba 1804. aastal, olles ühtlasi Eesti vanim sünnitusmaja, siis alates 1952. aastast Tallinna Vabariikliku Haigla nime all tegutsema hakkamisest on hoolitsetud siin riskirasedate ja -sünnitajate, sh ka enneaegsete laste sündide ja järelravi eest. Veel möödunud sajandi teisel poolel, kui Eesti oli jaotatud rajoonideks, lasus tänasel Keskhaigla Sünnitusmajal kohustus ka teisi rajoone keerulisemate sünnituste puhul aidata.

Ka praegune naistekliiniku juhataja dr Lee Tammemäe, kel siinses sünnitusmajas töötamise kogemust juba 34 aastat, rõhutas, et tollal olid haiglas vanemarstid ja konsultandid, kes igal aastal teiste rajoonide sünnitusosakondades õpetamas ja kontrollimas käisid ning vajadusel hädaolukordades appi tõttasid. „Minagi olen nii helikopteri kui kiirabiga erakorralistele sünnitustele appi läinud!” meenutas dr Tammemäe.

Õnnelikud lastearstid dr Ruth Käär, dr Pille Andresson ja dr Annika Tiit
Õnnelikud lastearstid dr Ruth Käär, dr Pille Andresson ja dr Annika Tiit

„Elu algus ja inimese sünd on keeruline protsess, täis võimalikke ootamatusi. Sünnitusmaja personali ülesanne on muuta iga lapse sünd nii turvaliseks kui vähegi võimalik, tekkida võivaid probleeme ette näha ja olla valmis koheselt vajalikku ja õiget abi osutama. Tahan siinkohal tänada ja tunnustada meie naistekliiniku töötajaid, kes selle keerulise sünnitusi lahendamiseks ja tillukeste patsientide abistamiseks endast maksimumi andsid,”  sõnas kliiniku juhataja dr Lee Tammemäe.

Sünnitusmaja neonatoloogia ehk vastsündinute osakonna juhataja dr Pille Andresson kinnitab, et arstidel on kasutada kaasaegsed meditsiiniseadmed nii diagnoosimiseks, jälgimiseks kui raviks, et aidata ka kõige väiksemaid enneaegseid lapsi. „Meil on olemas kogu kaasaegne aparatuur, kuid väga oluline on juhtida tähelepanu ka sellele, et kogenud spetsialistide ja igapäevase tiheda meeskonnatööta see ei toimi. Oskused ei tule iseenesest, vaid pika ja pideva koolituse ja praktika tulemusena,” selgitab ta. „Lisaks on 2010. aastast Ida-Tallinna Keskhaiglas ainsana Eestis olemas emapiimapank, kust saavad väga väikesed enneaegsed juba kaks tundi peale sündi rinnapiima,” lisab dr Andresson.

Keskhaigla Sünnitusmajas sünnib aastas üle 4000 lapse, kellest enneaegsena kuni 350 last. Vastavalt teadusel põhinevatele rahvusvahelistele soovitustele peab võimalusel vastsündinu esmane adekvaatne stabiliseerimine ja ravi olema tagatud samas, kus toimub sünnitus. Ida-Tallinna Keskhaigla on oma sünnitusmaja vastsündinute intensiivravisse viimase 10 aasta jooksul palju panustanud ning see kajastub ka tulemustes – tänu perinataalabi regionaliseerimisele, tehnoloogilisele arengule ning naiste-, intensiivravi- ja lastearstide kogemustele ja koostööle on varane neonataalne suremus vähenenud ligi 10 korda, olles reaalselt võrreldav Põhjamaade tulemustega.

 

Go to top