Rahvusvaheline neonatoloogia õdede päev

15. septembril tähistatati rahvusvaheliselt õdede, kes hoolitsevad vastsündinute eest, päeva – National Neonatal Nurses Day. Meie oma sünnitusmajas kutsume neid õdesid, kes hoolitsevad kõige pisemate patsientide eest, lasteõdedeks.

Lasteõe töö on kanda hoolt keerulise sünniloo või enneaegselt sündinud vastsündinute eest ning samas aitavad nad ka õigeaegselt ja tervelt sündinud vastsündinuid. Nende teadmised, kogemused ja hoolivus aitavad pisikestel patsientidel kiiremini kosuda ja oma pere juurde koju saada.

Lasteõde Marina on ITK-s töötanud juba 37 aastat, meditsiinikoolis ämmaemanda kutse omandanud Marina teadis kohe, et tahab töötada vastsündinute osakonnas.

Marina sõnul on aastate jooksul lasteõe töös palju muutunud. “Kui meenutada varasemat tööaega, siis töö oli algusaastatel lihtsam. Lasteõena tuli hoolitseda peamiselt vastsündinute eest, kes olid ilmale tulnud õigeaegselt. Õe roll oli viia lapsed emade juurde, aidata neid mähkida, toita jne. Tol ajal need lapsed, kes vajasid ravi, saadeti lastehaiglasse,” rääkis Marina.

Peale seda, kui Keskhaigla sünnitusmajja loodi enneaegsete laste osakond ja hakati ravima sügavalt enneaegseid lapsi, muutus lasteõdede töö veelgi vastutusrikkamaks.

Lasteõe töö on väga mitmekesine, tuleb teha ka öövalveid ja mõnel päeval on töökoormus üsna suur. Lisaks pisikeste patsientide eest hoolitsemisele, tuleb teha pidevalt koostööd perega – lapse ema ja isaga. Lasteõe roll on selgitada vanematelele, mis protseduure nende lapsele tehakse, kuidas vanem saab ise haiglas oma lapse eest hoolt kanda, anda nõu toitmise osas, aidata laps vanematele sülle, et teha nahk-naha kontakti jne. Näiteks enneaegse lapse sünd on iga vanema jaoks ootamatu. Vanemad on esialgu šokis, kui näevad oma last kuvöösis, erinevate andurite juhtmed küljes. Marina sõnul vajab pere siis aega harjumiseks ja lasteõde on see, kes toetab neid ja on abis.

Aastate pikkune töö väikeste patsientidega õpetab leidma kiirelt lahendusi lapse murele, kui ta nutuga enda rahulolematusest märku annab. Lasteõde tunneb juba lapse kehakeelest ja nutust, kas lapsel on kõht tühi või tal kuskilt valutab või on vaja leida mugavamat asendit või lihtsalt vajab laps kellegi hella paitust. Kui meenutada kõiki neid patsiente, keda on ravitud, on Marinal eredalt meeles näiteks Paavel, Mia ja Kristofer – lapsed, kes sündisid sügavalt enneaegselt, aga vanemate saadetud piltide või hilisemate kohtumiste järel ta nägi, et lastega on käik hästi ja nad on sirgunud tegusateks inimesteks. “Alati on see rõõmus päev, kui enneaegselt sündinud laps koos vanematega koju saab. Toredad on ka taaskohtumised pisikeste patsientidega, kes oma tervise tõttu vajavad pikemat haiglaravi ja edasi lastehaiglasse lähevad. Näeme neid lapsi hiljem ambulatoorses vastuvõtus või 17. novembril meie iga-aastasel enneaegsetele lastele mõeldud üritusel,” rääkis Marina.

Loomulikult üks unustamatumaid sündmusi on olnud ka nelikute sünd ITK sünnitusmajas, kui Marina vabal päeval kodust välja kutsuti. “Nelikute sünd on nii erakordne ja ainulaadne, et tavapärase kollektiiviga selleks naljalt valmis ei ole ja sel päeva oli vaja lisa abikäsi juurde kutsuda. Mul on hea meel, et ta sain sel päeval abis olla,” leidis Marina.

Go to top