Väike ilmakodanik, kes oleks tegelikult võinud oma sünnipäeva pidada alles 5. juulil, kaalus sündides 1535 grammi. „See, et laps sündis enneaegselt, oli küll ootamatu, kuigi väiksed ohumärgid olid küll juba raseduse 25. nädalal,“ rääkis ema Anni.
Juba peale esimese lapse sündi mõtles Anni, et võiks olla rinnapiimadoonor. Varasemast kogemusest ta teab, et tihti jääb lapse toitmisel rinnapiima üle, eriti kui seda on vaja mingil põhjusel välja pumbata. Nüüd kui ta ootas oma teist last, kaalus ta juba üsna tõsiselt, et tahab hakata peale oma lapse sündi rinnapiimadoonoriks. „Kui laps sündis enneaegsena, siis algul kartsin, et mul ei lubata doonoriks hakata. Õnneks see vaid jäi kartuseks – enneaegse lapse vanemaks olemine ei ole rinnapiima annetamisel takistuseks, oluline on , et piima jätkuks nii enda lapsele kui ka teistele. Selgus isegi, et enneaegsete laste emade piim on rammusam ja see on väga vajalik just kõige pisimatele,“ lisas ta.
Peale lapse sündi on Anni mõlema kogemuse võrra rikkamaks saanud: enneaegse sünni tõttu sai tema laps esimestele elupäevadel rinnapiimadoonori piima ja täna tal jagub endal niipalju piima, et ta saab ise olla doonoriks teistele lastele.
Anni sõnul on tal selle üle ainult hea meel, et ta saab aidata inimesi. Ise meditsiinivaldkonnas töötades ta teab, kui eluliselt tähtis on doonorlus. „Olen varasemalt soovinud olla ka veredoonoriks, kuid kahjuks madala hemoglobiini sisalduse tõttu minu veri ei ole selleks sobinud. Nüüd saan aidata teistmoodi ja olles samas ikkagi doonor – nüüd küll hoopis rinnapiima annetades,“ leidis ta sellest positiivseid külgi.
Rinnapiimadoonoriks võivad olla kõik terved imetavad naised, kelle laps on noorem kui 6 kuud. Rinnapiima loovutamine on vabatahtlik ja tasustamata. Nakkusohtude vältimiseks läbivad kõik doonorkandidaadid meie haiglas vajalikud testid (küsimustiku, veretesti).
